Iseolemise printsess (herneteral)
Mulle sobib kui saan alustada oma päeva vaikuses, ilma et peaks suurtest ja tähtsatest asjadest rääkima või päevaplaani kiikama. Kõige toredam on siis, kui suudan oma silmad lahti teha enne teisi (st. enne oma elukaaslast ja kõutsi) ja saan võimaluse nii umbes tunnike oma asju teha. Asjade all pean silmas hommikupraktikat (mõned harjutused ja meditatsioon), värskendavat dušši, hommikusöögi ettevalmistust ja muid toredusi. Ja kui neid saadab vaid minu paljajalu tatsamise hääl ning võibolla aegajalt ka kuskilt toa nurgast kostuv mantramuusika, ongi päev saanud ilusa ja helge alguse. Ja tegelikult hakkan parema meelega piimakohvi saatel päeva lahti rullima ja oma tänaseid tegevusi pingeritta sättima alles siis, kui olen saanud oma härra tööle saata.
Veel hiljaaegu, kui olin päris vabakutseline, olidki sellised hommikud minu päeva alustamises olulisel kohal. Aga siis tuli argitöö ja muud eluüllatused, mis seadsid kõik vaatepunktid pahupidi, mis tähendas seda, et mõneks ajaks kaotasin oma rütmi ja vaba tahte. Andsin otsustuse täielikult kuhugi mujale. Peamiselt mu enda ego kätte. Nüüd, kui mõned kuud on möödas ja esimene suurem puhkuski rohkem kui poole peal, olen hakanud taas oma rütmi igatsema ja nuputama, kuidas alustada päeva nii, et see jaksaks mind kanda õhtuni välja.
Eilse päeva algus õpetas mulle, et tegelikult on võimalus olla tänulik iga hommiku eest, olgu see milline tahes. Oluline on ainult see, kuidas (ja kas) ma oma enese päeva sisse hingan. Selleks ei pea tingimata olema tunnike või paar, ma saan tervitada päeva ja luua helge alguse lausudes mõttes ka lihtsalt väikse hommikupalve, mis ei võta rohkemat kui minutit minu tihedast (:D) päevakavast!
„On särav ja imeline päev.
Veel hiljaaegu, kui olin päris vabakutseline, olidki sellised hommikud minu päeva alustamises olulisel kohal. Aga siis tuli argitöö ja muud eluüllatused, mis seadsid kõik vaatepunktid pahupidi, mis tähendas seda, et mõneks ajaks kaotasin oma rütmi ja vaba tahte. Andsin otsustuse täielikult kuhugi mujale. Peamiselt mu enda ego kätte. Nüüd, kui mõned kuud on möödas ja esimene suurem puhkuski rohkem kui poole peal, olen hakanud taas oma rütmi igatsema ja nuputama, kuidas alustada päeva nii, et see jaksaks mind kanda õhtuni välja.
Eilse päeva algus õpetas mulle, et tegelikult on võimalus olla tänulik iga hommiku eest, olgu see milline tahes. Oluline on ainult see, kuidas (ja kas) ma oma enese päeva sisse hingan. Selleks ei pea tingimata olema tunnike või paar, ma saan tervitada päeva ja luua helge alguse lausudes mõttes ka lihtsalt väikse hommikupalve, mis ei võta rohkemat kui minutit minu tihedast (:D) päevakavast!„On särav ja imeline päev.
Ma
olen kaitstud ja vastu võetud tänasesse päeva.
Ma
valin ise olemise tänases päevas.
Ma
valin näha ilu ja nautida mulle alati kättesaadavat vaimu-, hinge- ja
kehatoitu.
Ma
saadan armastust kogu maailmale ja võtan tänuga vastu oma õnneliku päeva!“
(lühendatud ja kohandatud Binnie A.
Dansby hommikupalve põhjal,
Merit Raju "Hingele pai")
Õnnistades ja saates armastust hommikusse, kus kõik võib minna tegelikult "viltu", annan
iseendale võimaluse märgata ja olla tänulik nende päikesetõusude eest,
mil olen täielikult kohal ja südameuksed avali. tere uus päev!
@iseolemine